Selle aasta märtsis lendasime Snowhoundi tiimiga teist aastat järjest Malagasse, et veeta kolm nädalat kaugtööd tehes päikese all. Ööbisime taas samas villas, kus olime ka eelmisel aastal – oma privaatne bassein, padeliväljak – tuttav koht, mugavad tingimused ja piisavalt ruumi nii tööks kui puhkamiseks.
Arendajad, projektijuhid ja ülejäänud tiim jätkasid tööd tavapäraselt – igapäevased meetingud, arendused ja planeerimised kulgesid nagu kodukontorist või tavakontorist töötades. Ainus erinevus võrreldes kontoritööga oli see, et pauside ajal sai minna basseini äärde või merevaatega rõdule päikest nautima. Töö sai tehtud ning õhtud jäid ühiseks ajaks tiimiga.
Käis töö ja vile koos
Lisaks tööle oli liikumine ja sport reisi loomulik osa. Villa juures olev padeliväljak sai kiiresti meie tiimi lemmikkohaks – praktiliselt iga õhtu koguneti padeliväljaku juures ning reisi jooksul jõudsime ka läbi viia oma turniiri. Padelist kasvas välja väike sõltuvus, aga just see hoidis energia päeva lõpuni kõrgel.
Samal ajal koguti ka palju jooksukilomeetreid, mõned tiimiliikmed olid lausa varahommikuti jooksmas, ka enne päikesetõusu. Mõni võttis ette ka tõsisemaid sportlikke eesmärke – näiteks poolmaraton või 100 km aprillikuus. Aktiivseid matkasid korraldati ka lähedaloleval matkarajal, mille tee viis mägedesse. Kõik see liikumine ei olnud kuidagi kohustuslik, vaid kujunes loomulikuks osaks päevast – kes jooksis, kes matkas, kes mängis padelit.
Ühishetked ja ühisretked
Meie Malaga tööreis ei sisaldanud ainult tööd ja sporti. Me käisime ühiselt Malagas linnas, nautisime kohalikke toite, kultuuri, korraldasime väljasõite ja lihtsalt veetsime aega koos. Kindlasti üks eredamaid hetki oli matk Caminito del Rey matkarajal – vaated, rajad kaljude vahel jäid kõigile eredalt meelde.
Õhtuti istusime tiimiga koos ja kokkasime või mängisime lauamänge – mõni mäng tõi kaasa palju sisenalju, mõni arutelusid, aga kõigil juhtudel aitas see meil veel paremini üksteist tundma õppida.
Ilm oli terve reisi vältel täpselt parajalt mõnus – paaril päeval saime küll vihma, aga enamjaolt saime nautida klassikalist Eesti suveilma. Paljud meist harjusid ruttu ära selle mõnusa kliima ja rütmiga – hommikused jooksud, tööpäevad arvuti taga, aktiivsed õhtud ja tiimipeod.
Kas mõtleme juba uuest reisist?
Malaga polnud meie jaoks puhkusereis ega lihtsalt vaheldus – see oli teadlik otsus tuua tööellu värskust. Me tegime oma igapäevaseid tööülesandeid, nagu alati, kuid hoopis teistsuguses keskkonnas. Vahelduseks vahetasime kontoriseinad päikese, roheluse ja liikumisvõimaluste vastu.
Saime olla rohkem koos, rääkida näost-näkku, jagada hetki, teha sporti ja lihtsalt veeta rohkem aega tiimiga. See aitas tugevdada meeskonnavaimu ja andis kõigile väikese laadimispausi – ilma et töö oleks kuidagi kannatanud. Malaga-jutte jagub lõunalauda ja vestlustesse ilmselt terveks aastaks. Uued seiklused ei ole küll veel paigas, aga juba unistame neist vaikselt.
Mis meid järgmine aasta ees ootab? Kas kolmas kord Malagas? Või hoopis suusareis? Kes teab – eks paistab 😎